neljapäev, oktoober 30, 2008

Tööloomad - pöialpoiss ja hamsad


Jõuan tööle, maja ette. Tuleb vastu sahmis kolleeg - tule vaata, kas ikka hingab!
Et nagu kesmis???
Piilun majanuka suunas, et kas mõni inime jälle ära väsinud liiast, auto alla, et kassid?
Suundume teisele poole välisust ehk teise majanuka suunas ja seal, keset asfalti, kükitab üks sulekera. Vist hingab. Targutajaid kohe karjas ümber, et mida teha. Lihtsalt muru peale kõnnitee pealt eest? Aga seal oht - kassid ja muud loomad.
Võtsime pihku ja tõime tuppa sooja, hamstri vana puuri sisse. No et kui peaks lendama hakkama. (Meil neid hamsapuure kokku 2).
Kükitab, uudistab, avab nokakest ja keerutab pead.
Asetame oksakese risti puuri sisse.
Kükitab, uudistab, muutub elavamaks. Ja siis.. sirrr! oksale.
Veidi hüples oksal, siis sirutas tiiba ja lendas natu. Mis siis ikka - aken lahti ja puurikaas ka.
Läks, linnuke! :)
Esti paremale, mõne hetke pärast jälle akna tagant mööda vasemale ja kadus silmist.
Hääd teed!

Hiljem tarku raamatuid vaadates sai tuvastatud ka linnukese nimetus - pöialpoiss (Regulus regulus). Esialgu tundus, et miski poja, selline pisine, kuid aastaaeg ei klappinud...

*

Kollektiivsetest loomadest veel.
Nädal tagasi jäi päevapealt viletsaks me Kollektiivi Tütar Tripsu. Teadmata põhjustel ja suht lambist. Võimalikud variandid, aga täpselt ei tea.

Oli hammustamiseni agressiivne iga puudutuse vastu (valus tal endal kõikjalt vist) ja tegeles tasakaalutu hädise ümberpaiknemise ning hingeldamisega.
Reede hommikuks oli ta endiselt elus, kuid äärmiselt vilets.
Kaua ikka looma agooniat pealt vaadata, eriti, kui põhjust ei tea. Ikka ju lootus, et miski, mida saab parandada.
Loomaarstile. See vaatas, arvas seda ja teist, ning andis veidi rohtu kaasa, et siis pipetiga sööta saaks (süstlaga õigemini). Loomake selle käigu jooksul isegi teatud elavnemise märke ilmutas.
Naasnuna hakkas toimuma aktsioon „looma ravimine”, mille käigus ta lihtsalt suri.
Mis siis ikka, loodus võttis oma.
Kuna Tripsu ju leidlaps, ei teadnud me midagi ta vanusest ega eelnevast elust.
Igatahes sai ta kenasse kohta austusega maha maetud.

Töönädala alguses tegi kollektiivi esindus tiiru loomapoodides ja naases musta, lühikarvalise isasega.
Polgu Poeg ristiti Tupsu’ks.
See jooksis esimesel päeval nagu elektrijänes vahet pidamata jooksurattas ja rõõmustas muidu silma ja hinge.
Järgmistel rahunes ja kohanes, magab kui titt. Vaheldumisi ringikalpsamisega.
Elus loom on ikka elus loom :)

Kommentaare ei ole: