Üks ammune lugu, mida keegi kunagi kuskil.
*
Poiss isaga väljale läks.
Isa poissi rõõmsalt keerutas, suure kivi otsa istuma pani.
"Hüppa, ma püüan Sind kinni," lubas Isa.
Poiss kivil sirgu end sirutas.
Kivi kõrge oli, maandumine kaugel.
"Tule," viipas Isa kaugel maal.
Poiss usaldas.
Poiss hüppas.
Isa ei püüdnud.
Poiss kukkus, haiget sai.
"Ära kunagi usalda inimesi,"ütles Isa kõrvalt.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Selle loo on rääkinud vanahea Lie Zi:
Üks vanamees elas koos pojaga mahajäetud kindluses künkatipul ja kaotas ühel päeval hobuse. Naabrid tulid talle sellise äparduse puhul kaastunnet avaldama ja vanamees küsis: "Kust te teate, et see on ebaõnn?" Mõne päeva pärast tuli hobune tagasi koos hulga metsikute hobustega ja naabrid tulid taas, et teda niisuguse vedamise puhul õnnitleda, ja vanamees ütles jälle: "Kust te teate, et see on vedamine?"
Kuna ümberringi oli nüüd palju hobuseid, hakkas ta poeg ratsutamas käima ja murdis ühel päeval jala. Taas tulid naabrid külla kaastunnet avaldama ja jälle vastas vanamees: "Kust te teate, et see on ebaõnn?" Järgmisel aastal algas sõda, aga kuna vanamehe poeg oli vigane, ei pidanud ta sõjaväkke minema.
Postita kommentaar