pühapäev, detsember 23, 2007

Lugu

Mõnikord meenub mulle kiriklik jutuke õigest andmisest.
Oli rikas mees, kes tahtis teeneid päälesurmaks.
Andis annetusi suuremaid ja väiksemaid.
Tänapäevamõistes oli sponsoriks.
Ja ikka logo annetusele ja suure tähelepanuga.
Oli ta ju hea ja lahke inimene.
Sai siis pääle surma arveldamisele.
Ja leidis oma arveraamatu tühja olevat
Ei, peaaegu tühja.
Ainsaks märkeks seal oli üks poolpidune kampsun, mille oli külmetavale kerjusele möödaminnes andnud.
Miks nii? küsis mees.
Sest see on tegu, mida sa ei mäetanud, mida sa ei teinud eneseupitamiseks, vastati talle.
*
Kui palju on inimestel ASJU.
Kui palju vajavad inimesed asju?
Kui palju nähakse seda pärisväärtust, mis on?
Nähh, läheb jälle ajakohaseks kätte. Mitte nii ma ei mõelnud.
Pigem, et miks vaid kord aastas kõik hullult lahkeks ja heaks ja meenutavaks lähevad?

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

...aga eks ole Sa isegi kogenud, kuidas mõni ASI lihtsalt möödaminnes, ilma mõtlemata juhtub... ei vaadanud meeski kerjusele kampsunit visates kella ja päeva ja viskamisnurka, ta tegi seda nii LOOMULDASA, muuseas. Kerjusele võis aga kampsinööp silma karata sellisel muu seas viskamisel... ometi MÄRKAB kerjus tänada silmaselgekspilgutuse järgselt, tänada sooja eest, soojaandjat ;)

Rattus ütles ...

Mõni märkab, mõni võtab nii, et see ju määratud tasu mu olemasolu eest. Ju mööduja siis vaid kohusetäitja, või ingel või keegi kolmas.
See jääb kerjuse hingele, need tema mõtted.
Inime tänulik tavaliselt siis, kui tõeline vajadus täidetud sai.
ASJU on lihtsam näha teinekord kui mitteasju.
Viimased kuid asjadeküllastunud ilmas vajalikumadki.

Anonüümne ütles ...

Nõustub. Selgitusega, et tõeline andmine eeldab vajaduse olemasolu ning vastupidi.


Ja taganeb targu turvalise tara taha, taibates-tunnistades oma oskamatust andjana andes ja saajana saades...


:)

Anonüümne ütles ...

Ronis tara tagant korraks välja, sest -- Lugu (sõltumata mõtteist, mida lootaja sellesse suunas) koos lisaseletustega pinises kuklas ning kulmineerus riiulist Dostojevski Idiooti haaramises...


Üldiselt... OK. Üldiselt pole midagi. On konkreetne aitäh. Ilma ees- ja tagamõtteta ning eel- ja külgarvamuseta. :)