Kultuurat

*
DocPoint.

"5 katkist kaamerat" -  palestiinlased protesteerivad oma maa vallutuskatsete pihta. Sõdurid loobivad pisargaasi ja tulistavad. Mõni saab surma, mõni haavata. Mõnikord puruneb filmikaamera. Väga isiklik, vahetu. Puudutav.
Ebaõiglane!

"Halb ilm" - lõbutüdrukute saareke Bangladeshis. Saabuvad kliendid paatidega. Teevad tehinguid, astuvad majadesse, uksed suletakse. Kliendid lahkuvad paatidega. Naised jäävad. Oma elude ja lastega. On külahull-prohvet, kes patu pärast kadu kuulutab. On pidevad üleujutused. Savist mätsitakse kõrgemaid käiguradasid. Savi ja vesi. On väike tüdruk, keda koolis narritakse ja kes vihkab elu saarel. On paar - mees on paadijuht, toob kliente, ja naine on seksitöötaja. Mehele see ei meeldi, aga ta armastab naist. Nad ostavad saarele televiisori, mida vaadates unistada. On koosolekud, kus nõutakse omi õigusi ja naiste esindaja sõidab suurde linna seksitöötajate kokkutulekule. On imaam, kes peab palvusi ja on leplik. On igasugust.

"Tiguplaneet" - pime ja kurt mees tajub maailma puudutuste kaudu. Tema ülilühike naine mängib tema sõrmedel kui klaveriklahvidel, et anda edasi sõnu. Räägib mees kurdi kohta üllatavalt selge diktsiooniga. Nii nad kahekesi teineteisega maailma avastavad. Mõnikord käivad külas sõbrad. Siis kirjutab mees neile näidendi, mida esitatakse. Elu pisiasjad, mis võivad olla väga suured. Soe film, hea film.

"Kaks aastat merel" - kõige nõrgem nähtuist. Elab metsas vana hipi. Tarib kokku igast träni. Ehitab neist midagi. Võtab puid maha. Vinnab furgooni puu otsa. Kuulab vanu plaate. Sõidab autoga ringi. Kogu filmi kestel pole peale laulusõnade ja kostuvate helide mingit teksti (ei mingit tõlkimisvaeva). Merega pole ka miskit pistmist. Mõnikord sajab vihma, mõnikord lund. Siis pakutakse praksumise saatel vaadata tuld, siis pimedust. Rahvas saalis istub ja vaatab.

Rohkem seekord ei jaksanud.