Kuidas püüda rotta

*
Pilte ei saa.

Kui kuuled diivani istme alt hullu müdinat ja piiksumist, siis on rotid oma marjamaal ja jooksuvabad.
Kuni.
Saabub vaikus.
Otsid mööda nurki ja kohti karvaseid uinunuid mütakaid, et neid tagasi puuri panna.
Kus on söök ja asu ja muu kodune.
Kokku peab korjama kogu karja, sest väljajäänu ei pääse sisse, kui sissepandutele väljapääs suletud.
Ja tegelt on ka minu liikumine nende jooksuajal piiratud.
Nonii.
Ja siis on viimase aja trikk Houdinit teha.
Mõni rott on jäljetult ja hääletult kadunud.
Äsja oli, enam pole.
Teised kenasti pesas, aga see üks teiselpool võret.
Ja vaikib kui spiooon.
*
Täna sai siiber.
Mul.
Et pistaks jooksutatud ja tuttukeerand karvakerad pessa tuduma.
A neid njetu.
Diivanivoodri vahelt ent usin sibamine kostab.
Persse, keerasin diivani kummuli ja nägin kahest nurgast voodri vahelt uudishimulikke ninu.
Et nagu tsau, me oleme siin ja siin on vahva!
Mu käsi tekstiilirebestustest sisse ei mahtunud.
Puukarkass piiras.
Nemad välja ei tulnud.
Lehvitasid vaid.
Urr, ma urisesin.
Ja kiskusin jupi tekstiili lahti.
Ja siis veel teisest kohastki.

Sain rotid kätte.
Jummala süüdimatu ja etteheitva näoga veel vahtisid mind pihus teekonnal puuri.
Urjuhhhh!!!

Vana-Zuusi õnneks lebas vanainimese kombel rahulikult radika all ega saanud mööbliloksutamise rõõmudest osa.

Nunehh, mis siis ikka.
Niit ja nõel ja lahtikistud tekstiili kokku õmblema.
Veidi mäkaiverit ka abiks suurte aukude lappimiseks.

A ei saa ju säänsete pääle vihastuda kah.
Nummikud, raisad!

'