Moslemitest laiemalt

*
Artikkel.
Ja üsna silmaringi laiendav.
Kui seesama intervjueeritav ka loenguid mulle samal teemal andis, pani see tõesti laiemalt mõtlema.
Teadmatus on see, mis tekitab ühekülgsust.
Võib meeldida, võib mitte.
Nii mõnigi asi ja suund.
Kuid kõiki sama nimetajaga nimetada ja samaselt suhtuda mõne indiviidi/väikse grupi tegude ja veendumuste põhjal, pole ka nagu väga mõistlik.

*

Fotojaht. Mäng

*







Mängivad nii loomad kui inimesed, mõnikord tundub, et isegi puud ja kivid.

Rottide korvpall.

Kass ronimispuul.

Kellegi mänguline silm on oksas midagi muud märganud

Ning ka võistlus võib olla mäng, mängurõõmust, mitte vaid võiduihast.


Teised mängurid.

Kuused

*

Ei tule jõulujuttu.
Ei ole kuusepuudega pistmist.
Uued pereliikmed said täna ühe kuu vanuseks hoopis.
Must on Larissa (jah, Kübaramoori loomakese järgi) ja koorekohvi on Sofie.
Vot nii.
Palju õnne pisikestele!!!



Suuremaks on kasvanud, titekarv endiselt seljas.
Ja suure Zuuziga ühte suurde puuri elama asutatud.
Kõigil elu nüüd lõbusam.

*

Uneline

*
Unenägusid näen mina sagedasti ja selgeid.

Täna käisin ma mägedes, kiviseid mägesid mööda. Ning kaotasin oma seljakoti. Lilla ja rohelise.
Ja sel polnud tugiraami.
Siis korjasin linna haljasalade lumelt kaelakette. Hõbedasi. Neid vedeles seal lademetes.
Pärast jooksin alla treppidest, ikka kolm sammu mademe kohta.
Ma oskan lennata.
Unes.
*

Tere ja nimepakkumine

*
Betty sai Rotirahule.

Et siis uus rotipaar.
Elu läheb edasi ja Zuuzil pole ka hea üksi jääda.
Koorekohvi-kaputsiin ja kõhulaiguga must.
Õdedepaaril nimetati sünniajaks 25. oktoober.
Seega minu majja saabusid nemad oma kolmandamal elunädalal.

Vanast ikka eraldi esialgu, väiksesse puuri.


Ja ise on nad ju ka veel pisised.
Kuid juba julgemad ja kohanevad - harjuvad.
Pildile loomulikult raske saada, sest kas kardavad ja peituvad või rabelevad intensiivselt.



Igatahes on nemad nüüd olemas.
Nimesid kuid pole veel.
Ka nad ise pole öelnud.
On pakkumisi kellegi poolt?
*

Ilusat teistpoolsust, armas ja truu sõbrake!

*
Nüüd on Su vaev lõppenud.
"Paranda haavad, ravi haigused, aga lase minejal minna..."
Ma tegin, nagu tundsin. Ka Sina, pisike, tegid omad valikud.
Betty, Sa olid rott, nagu mul varem olnud pole.
Täis elurõõmu, pakatavalt sotsiaalne, ergas, sõbralik.
Ronisid laes ja ei kartnud midagi ega kedagi.
Seisid saba peal, andsid napilt priske hiire mõõdu välja ning sulasid südamesse kui sulakuld.
Lendasid ringi, toppisid oma ninakest kõikjale.
Said parasiidid ja ravi.
Paranesid.
Läksid vähki täis ja opile.
Paranesid.
Ja mis Su sisemuses nüüd juhtus, ei tea keegi.
Kuid parem õudne lõpp kui lõputu õudus.

Sa olid harjumatult noor suremiseks. Minu kogemuse põhjal (ma ei loe siin vägivaldseid juhuseid)
Sa oleks varsti saanud 1 aasta ja 5 kuud.


Sa olid võrratu sõber!
Tervita teisi, ma mäletan teid kõiki!








Teate, kui vaikseks ja liikumatuks on jäänud suur puur, kus tukub vaid nukker mahajäänud Zuuzi, kes ei leia veel asu.
Ta nägi täna surma, enese kõrval.
Kuidas nemad seda näevad ja tunnetavad, kui keegi kõrvalt läheb?

Mul on kahju, et ma Su kõrval ja ligi olla ei saanud.
Sel hetkel

*
Täna öösel lahkus meie, elusate seast, ka Tupsu.
Kunagi kollektiivi võetud ning siis ühe kolleegi poolt kodustatud hamsa.



Valusad väikeloomad.

*