Minu pere ja muud loomad

Võõrustades kassi ja tema omanikku.
Armsad mõlemad.



Külalisesineja minu pühas Rotlas.
Ilus, tõprake :)
Õnneks pelgab rotte, mu vapraid kodukaitsjaid.
Kes omas puuris teises toas peavad olema. Aga ajutine külalislahkus, elab üle.

*


Sel armsal paaril täitus taas üks abielusoldudaasta.
38-s.
3 koos üleskasvatatud last.
"Ja ühtki korraliku kismat polegi olnud," ohkab mees naeratades. "Ei ühtki sinikat!"
"No ehk jõuame veel?" Suhteliselt lootusetu häälega.

Fotojaht. Puud ja põõsad

Puud. Põlised. Sellisest männikust läbi minnes tekib veidi ärakaduv tunne. Sirged kõrged postid ümber mineku. All maa ja üleval võra, kuid vahepeal vaid sirged tüved, tüved, tüved. Vilksatas seal keegi?


Triibud üht ja teistpidi. Vahelt veidi taevastki.


Puud kui linnaelanikud. Sobitunud. All, maapinnal, kus inimesed ja ruumi vähe, jätavad nad vaid tüved. Postid autode ja inimeste vahel. Juured maa all, ei ette jää. Õitsvad võrad aga algavad veidi kõrgemalt, sulandudes, korstnast-korrustestki kõrgemal.


Ärge parem küsige! Kuid taim, ehk põõsalootus seegi.

Rotiralli

Kunagi hekseldas Ronnu toanurka terve Ekspressi telekava, riba-ruudu järgi. No siuke paberihunnik.
Mõlemad närilised mõnuga seal otsas kõhutasid, kuni saabus Suur Paberivahetuspäev.

Nüüd ärkavad Tondis pesapunumisinstinktid. Krabisev leheke teise järel eemalduvad sulghüpetega teise toanurka salajasse peidukohta.



Aga või siis Ronja sellega lepib! Väike, aga usin, käib teisest peidukohast läbi ja tarib tükk-tüki haaval varanduse tagasi. Mis käes, see kindel!


Ja siuke krabin ning boing-boing käib juba teist päeva.

Rattateed

Udusest valgest joonest ääriskivini on ette nähtud rattatee. Nii umbes lenksulaiune riba, kõrval alatasa autod. Ok, armas, et seegi. Ja siis pannakse sellele ahtale ribale selline asi. Sealt ei mahu mööda. Lihtsalt.
Silt, muide, ei keela rattasõitu, vaid hoiatab kõrvalolevate kaevetööde eest.



See siis eurovelo. Kohati olematu kattega kruusatee.
Ja nool reipalt näitamas eikuhugi, kuna seal on lihtsalt kaherealine sõidutee. Ilma mingi rattamärgita.
*
On mõned head, sõidetavad rattateed. Kuid needki lihtsalt lõppevad eikuhugi. Onon, ja siis järsku pole. Vihastav lihtsalt!
Enamasti on rattad suunatud kas kõnniteedele, mis niigi kitsukesed ja jalakäijate päralt. Või eraldatud need kõige konarlikumad ja auklikumad teeääred väikse joonega.
Hea, et needki on!
Paar jaburamat näidet on Mustamäe tee rattatee, kus ääriskivid rattateel on ikka parajad põrutajad.
Teine on Tartu maantee alguse paljukiidetud. Kus tee on täis poste, ääres ketid, keskel jalakäijad.
Ei ole ruumi rattale.
Ja ometi bensu hind kerkib ja osooniaugud etc.

Meie, kes me elame

Teie, kes te elate.

Pargis istub suur ärajoonud rokitädi ja suitsetab. Kõrval suure õllekõhuga poolkiilas tätaoveeritud rokionu, väike nuustik (koer) rihma otsas.
Tädi hüsteeritseb, nutab, ajab meest ja koera ära. Keegi ei mõista mind!
Ja siis, kui teised minema hakkavad, hõikab järgi, et ma tulen võibolla varsti perra.
Algab muusika ja tädi hakkab laulma. Nagu klassikalises muusikalis. Et kuidas tahaks motikat, aga lube ja raha pole, et sõita maailmapuuris kuskile mujale, kus on hea etc. Puu tagant ilmub vanamehenäss, kes mõistvalt kaasa noogutab.

No nii tema algab.
"Ma nägin und", algab nii mõnigi tegelane keset muud tegevust kaamerasse rääkima.
Väikestes hallides korterites on suured pillid - orkestritrumm, pasun (see kõige suurem, mis pea kohal kõrgub), väsinud abikaasad ja närvilised naabrid.
Lihtsad pisiasjad.
Lihtsad inimesed.
Realism. Oma jaburuses, alanduses, naeruväärsuses ja ilus.
Paduvihm äikesega. Inimesed seisavad ja vaatavad.
Akt, kus naine oigab ja mees kiretult kaamerasse oma pensionifondi vastu taevast lendamisest kõneleb. "Ja nüüd hakkan ma väiksemat pensioni saama. Kõik oma raha, mis ma puhhkpilliorkestris matustel ja paraadidel teeninud olin, panin ma panka, aga sellega ei läinud hästi."
Õllekas. Inimesed. Baarmän lööb suurt kellukest: viimane ring, homme on ka päev! Enamus valgub leti äärde viimast tellima. (Baar muide meenutas vägagi Valli baari ;))
Üksikud inimesed, ometi seostes.
Hallid koridorid. Bussipeatused.
Hallid ülikonnad.
Hallid suhted.
Jaburused.
Hetked.
Pisiasjad.
Helge, naljakas, sügavalt puudutav, kurb.

Soovitan, igav ei hakka.

Fotojaht: Märgid

Märgisüsteem, mis üsna üheselt peaks iivet tõstma.
Arusaadav ka varahommikul ja ähmasena:
Hotell on seal = voodi, takso on siin, viib kohale ja ära unusta eesmärki!




Edit: Nagu alati, meenub miski pääle tegutsemist.
Ehk siis armas meeldetuletus vanalinnast:

Vassili ja kana

Mees tappis õhupüssiga võõra kana

www.DELFI.ee 8. mai 2008 9:42

Eile kella 12.32 ajal leiti Tallinnas Kari tänaval asuvast garaažist vägivallatundemärkidega Vassili (s 1928). Juhtunut asjaolud selgitamisel, teatas Jõhvi politsei. * Et siis nagu MIS MÕTTES? Kana Vassili oli sündinud 80 aastat tagasi? Kellel oli õhupüss? Mis ajast jääb Tallinna Kari tänav Jõhvi politsei haldusalasse? Kuidas sai kana garaaži? Palju vastuseta küsimusi...