Dali, Rautavaara, Messager ja teised.

Tegevuskoht: WeeGee - Espoo näitusekeskus, millesse mahub ka EMMA - Espoo modernse kunsti muuseum.
Idee autor: metsatagune.
Idee sisu: Soomes on Salvador Dali taieste näitus. Eestisse see vaevalt niipea ehk üldse kunagi jõuab. Võtame autotäie ja mindagu!
Tulemus: Idee täide viidud.

Pääle kolmetunnist laevasõitu ja paari viisakat eksimist olemegi jõudnud WeeGee juurde. Nõnda nimetatakse kogu suurt uut kompleksi, mis sisaldab nii EMMA't kui ka muid galeriisid, õpitube ja väljapanekuid-muuseume.
Autost väljumata käib tihe võileibade valmistamine ja manustamine.
Sooh, nüüd võib vaimu toitma minna, rahulolevalt kõhtu patsutades.

WeeGee. Sarnaneb meie KuMu'le. Betoon ja lihtsus.
Piletid ostetud, hargneme paarikaupa kunsti nautima.
Loomulikult, esimesena, põhjustandnud
Salvador Dali
oli üllatus.
Filmid. Andaluusia koer ja üks Dali piltide ja maailma baasil loodud lugu animatsioonis.
Polnud enne kumbagi näinud.
Fotod Dalist.
Tema elust mõnda.
Ja siis tema looming.
Ei, mitte see tavaline.
Sadakond väikest joonistatud-graafilist pildikest raamatu illustratsiooniks. Peened jooned, vähesed, kuid piisavad. Detailid. Pisiasjad. Väljapeetus.
Märkmete vahele kritseldatud kujud, kui koolipoisi vihikust väljarebitud.
16-aastase Salvadori isa portree.
Kubistlik Dali, rambrandtlik Dali...
Hunnik pilte, mis ei seostuks mitte kuidagi väljakujunenud arusaamadega.
Midagi muud. Absoluutselt midagi muud.
See mees oli geenius!

Annette Messager.
Keegi armastab mängida linnu-loomatopiste, mänguasjade, tekstiili ja äravisatud asjadega.
Kohati meenutab kunagi ka Eestis toimunud Prügi näitusi.
Äravisatud nukkude kuhilad, surutuna, unustatuna, katkistena, peidetuina.
Segiaetud asjad, kasutud asjad. Elusad asjad kui lihtsalt asjad, miskid muud asjad.
Omaette elavad ja tegutsevad organid läbisegi vedelemas.
Linnu-loomatopised lae all, peadeks mänguasjadelt laenatud näod.
Väikesed roostetavate jalgadega varblased ja tihased, kellele kootud vestikesed, mütsikesed, sallikesed, papukesed. Linnulaibad kui nukukesed soojalt riietatud.
Selles oli midagi perversset.
Aga see oli hea!

Helinä Rautavaara
oli naine, kes käis väljaspool Euroopat kultuuridega tutvumas. Aafrikas, oriendis. Uuris kultusi ja kombeid. Tõi palju riituslikke ja muidu omapäraseid kujusid, riideid ja muusika- ning muid riistu kaasa. Oli ainus soomlane Bob Marley matustel.
Piltidel igavesti lahe viltuste prilladega hipilik ajakirjanik.
Saalid olid... tihedad ja tummised ja äraviivad.

Mänguasjademuuseum oli umbes nagu meiegi sarnased. Oli suur rongitee ja erinevatest aastakümnetest nänni. Jajahh, tuli küll tuttav ette, väikeste nüanssidega.
Aga lastel oli selles toas lõbus ja mõndagi teha.

Linnamuuseum oli kompaktne. Ja mõte, et on see nüüd miski Soome või Eesti linna ajalugu? Suht sarnane ju minevik mõlemil.

Peakatete näitus. Läbi ajaloo. Erinevad. Ajastud. Moed, need moed. Selgitused. 1975 võitis Miss Universumi tiitli soomlanna. Võidukroon kaunil alusel.
Kübarad, kaabud, nokatsid, talvemütsid, vormimütsid.
Mütside valmistamise näited ja riistad.

Kellamuuseumist sai suht kiiresti läbi kapatud. Mõned huvitavad eksemplarid ent siiski mällu end surusid.

EMMA püsinäitus.
Paljud maalid seostusid hoobilt Eesti sama voolu esindajatega. Vaatad pilti ja ütled nime, et kes meie omadest meenub. Et näe, see on nagu see ja too jälle sarnane tollega.
Oli huvitavaid leida, oli palju äratundmist ja üllatuslikku.
Mälu mahutab kordi rohkem kui näpp ja mõte sõnadesse suruda suudab ja tahab.

Päev sai õhtuks ja näitusekeskus suleti.
Aga emotsioonid kestavad ja mälestused jäävad!