reede, november 30, 2007

Taeva äärel - PÖFF

Taeva äärel
Auf der Anderen Seite

Saksamaa, Türgi 2007 | 122min

Keel: türgi, saksa

Fatih Akini episoodifilmi 6 peategelast liiguvad Saksamaa ja Türgi vahel - igatsusest, kodu, enese või teineteise otsinguil... kaks neist kirstus. Surma traagilisusest saab liikumapanev ja ühendav jõud. Filmi keskseteks teemadeks on armastus, surm ja perekond. Saksa-türgi päritolu lavastaja jutustab suurtest emotsioonidest rahulikult, mõtlikult, otsekui distantsi hoides, tuues samas sisse ka paar poliitilist remarki. Akini hoolikalt valitud näitlejate ansambel pakub oivalisi rollisooritusi. Taas saab ekraanil näha Fassbinderi staari Hanna Schygullat, kelle leinava ema roll on ebatavaline ja ääretult mõjuv.

Film oli soe. Lihtne ja soe, hoolimata situatsioonidest või just hoolides neist.
Faktiliselt:
Vana mees kutsub prostituudi, keda külastab (türklased mõlemad, Saksamaal) enda juurde elama. See tulebki. Vanamehel on poeg, türgi kirjanduse professor sealsamas. Prostituudil on kuskil Türgis tütar, kes ema töökohaks kingapoodi teab olevat, räägib naine professorist pojale. Vanamees joob end purju ja tõukab prostituudi surnuks. Naise kirst läheb kodumaale - Türki. Vanamees läheb vangi ja poeg läheb Türki surnud naise tütart otsima. Otsingutel satub saksakeelse raamatupoe omanikuks. Samal ajal Türgis vastupanuliikumine, milles prosti tütar osaleb. Peidab tuliriista ja põgeneb Saksamaale. Seal kohtub Saksa naistudengiga. Armuvad. Saksa piiga ema ei vaata asja hea pilguga, kuid maksab kohujuhtumi, et türklane asüüli saaks. Ei saa, naaseb Türki. Vangi. Saksa piiga läheb perra, ema ütleb tast lahti. Piiga leiab üürika meile juba tuttavalt professorilt raamatupoest. Piiga saab ka vangi kallima juurde ja see palub tulirelva peidukohast ära tuua. Piiga läheb. Kohalikud pätipoisid röövivad püstoliga käekoti ja pärast lasevad piiga maha. Kirst Türgist Saksa poole. Piiga ema Türki, läbi raamatupoe tütre endisesse üürikohta professori poole. Lepib endas surnuga ja hakkab türgi naist vangist välja aitama. Saabki teine välja. Poeg lepib isaga.
Kõik see aga väga vaikselt ja sujuvalt, väga armastava ja hooliva alatooniga kõik need suhted.
Igati meeldiv film.
Minu soovitus!
*
Ja siis veel selline imelik asi.
Ma pole harjunud enam saalis pimedas Sinuta istuma, kellegi teise kõrval.
Mitu korda hakkas käsi märkamatult kõrvaltooli poole Sind otsima libisema...

Feromoonid on salajane relv ligimeelitamiseks!

Ma olen harjunud, et mu postkasti ikka potsatavad kodumaised Osale Ja Võida postitused ning väljamaakeelsed viagra ja peenisepikenduse pakkumised. Ok, ma, rahulik põhjamaalane, suunan need järjekindlalt prügikasti.
Kuid midagi nii jaburat ja väär-maakeelset pole ma enne oma kastis kohanud:

Uus, isegi Euroopa riikide jaoks, vahend on juba voidud suurt populaarsust pole ainult Ameerikas, kuid aga kaAustrias, Prantsusmaal, Inglismaal ja Ida-Euroopas.

Paljud inimesed, kasutades feromoone, juba leidsid elu uued ja imelikud pooled enda jaoks.

Feromoonid see on taiesti uus teaduse sona inimeste vastastikuses suhes!


Feromoon-kauba vaartused:

- Rohkem tuttavate ja tundmatu naiste pilku ja naeratust!
- Koik peavad Teid koige seksuaalsemaks!
- Teie intiimseosed on kirgavate varvidega ja unustamatud!
- Naised tombavad Teie poole!
- Naised tunnevad end Teie korval loomulikult ja avalikult!
- Teie veendumus on piiramata!
- Mehed intuitiivselt austavad Teid!
-Uued saavutused asjades ja aritegevuses!

Feromoonid mojuvad mitte ainult umbritsevaid inimesi, aga ka oma emotsioone: saate rohkem parisorjusest vabanenud ja avameelseteks suhtlemises, mis teised tunnevad, paraneb tuju, pole enam depressiooni ja rahulolematus ise endaga. Parast feromoonidega parfuumi kasutamist ilmub hea tuju, millega Te tahate teistega jagada.

Internetipood www.feromon.ee

Koduleht on neil muidugi sama jube.

Et siis nagu KUIDAS PALUN???

pühapäev, november 25, 2007

Nad on kasvanud


Pärast kolmepäevast suletust olid tüübid ikka väga kepsakad ja seda korduvalt.
*
Käisime täna juudi sünagoogis ekskursil.
Hariv, ilus ja huvitav.
*
Päevades on olnud mitmesegast, peas samuti.

pühapäev, november 11, 2007

Dali, Rautavaara, Messager ja teised.

Tegevuskoht: WeeGee - Espoo näitusekeskus, millesse mahub ka EMMA - Espoo modernse kunsti muuseum.
Idee autor: metsatagune.
Idee sisu: Soomes on Salvador Dali taieste näitus. Eestisse see vaevalt niipea ehk üldse kunagi jõuab. Võtame autotäie ja mindagu!
Tulemus: Idee täide viidud.

Pääle kolmetunnist laevasõitu ja paari viisakat eksimist olemegi jõudnud WeeGee juurde. Nõnda nimetatakse kogu suurt uut kompleksi, mis sisaldab nii EMMA't kui ka muid galeriisid, õpitube ja väljapanekuid-muuseume.
Autost väljumata käib tihe võileibade valmistamine ja manustamine.
Sooh, nüüd võib vaimu toitma minna, rahulolevalt kõhtu patsutades.

WeeGee. Sarnaneb meie KuMu'le. Betoon ja lihtsus.
Piletid ostetud, hargneme paarikaupa kunsti nautima.
Loomulikult, esimesena, põhjustandnud
Salvador Dali
oli üllatus.
Filmid. Andaluusia koer ja üks Dali piltide ja maailma baasil loodud lugu animatsioonis.
Polnud enne kumbagi näinud.
Fotod Dalist.
Tema elust mõnda.
Ja siis tema looming.
Ei, mitte see tavaline.
Sadakond väikest joonistatud-graafilist pildikest raamatu illustratsiooniks. Peened jooned, vähesed, kuid piisavad. Detailid. Pisiasjad. Väljapeetus.
Märkmete vahele kritseldatud kujud, kui koolipoisi vihikust väljarebitud.
16-aastase Salvadori isa portree.
Kubistlik Dali, rambrandtlik Dali...
Hunnik pilte, mis ei seostuks mitte kuidagi väljakujunenud arusaamadega.
Midagi muud. Absoluutselt midagi muud.
See mees oli geenius!

Annette Messager.
Keegi armastab mängida linnu-loomatopiste, mänguasjade, tekstiili ja äravisatud asjadega.
Kohati meenutab kunagi ka Eestis toimunud Prügi näitusi.
Äravisatud nukkude kuhilad, surutuna, unustatuna, katkistena, peidetuina.
Segiaetud asjad, kasutud asjad. Elusad asjad kui lihtsalt asjad, miskid muud asjad.
Omaette elavad ja tegutsevad organid läbisegi vedelemas.
Linnu-loomatopised lae all, peadeks mänguasjadelt laenatud näod.
Väikesed roostetavate jalgadega varblased ja tihased, kellele kootud vestikesed, mütsikesed, sallikesed, papukesed. Linnulaibad kui nukukesed soojalt riietatud.
Selles oli midagi perversset.
Aga see oli hea!

Helinä Rautavaara
oli naine, kes käis väljaspool Euroopat kultuuridega tutvumas. Aafrikas, oriendis. Uuris kultusi ja kombeid. Tõi palju riituslikke ja muidu omapäraseid kujusid, riideid ja muusika- ning muid riistu kaasa. Oli ainus soomlane Bob Marley matustel.
Piltidel igavesti lahe viltuste prilladega hipilik ajakirjanik.
Saalid olid... tihedad ja tummised ja äraviivad.

Mänguasjademuuseum oli umbes nagu meiegi sarnased. Oli suur rongitee ja erinevatest aastakümnetest nänni. Jajahh, tuli küll tuttav ette, väikeste nüanssidega.
Aga lastel oli selles toas lõbus ja mõndagi teha.

Linnamuuseum oli kompaktne. Ja mõte, et on see nüüd miski Soome või Eesti linna ajalugu? Suht sarnane ju minevik mõlemil.

Peakatete näitus. Läbi ajaloo. Erinevad. Ajastud. Moed, need moed. Selgitused. 1975 võitis Miss Universumi tiitli soomlanna. Võidukroon kaunil alusel.
Kübarad, kaabud, nokatsid, talvemütsid, vormimütsid.
Mütside valmistamise näited ja riistad.

Kellamuuseumist sai suht kiiresti läbi kapatud. Mõned huvitavad eksemplarid ent siiski mällu end surusid.

EMMA püsinäitus.
Paljud maalid seostusid hoobilt Eesti sama voolu esindajatega. Vaatad pilti ja ütled nime, et kes meie omadest meenub. Et näe, see on nagu see ja too jälle sarnane tollega.
Oli huvitavaid leida, oli palju äratundmist ja üllatuslikku.
Mälu mahutab kordi rohkem kui näpp ja mõte sõnadesse suruda suudab ja tahab.

Päev sai õhtuks ja näitusekeskus suleti.
Aga emotsioonid kestavad ja mälestused jäävad!


reede, november 09, 2007

Võtan sõna


Peale Soome koolitulistamist loen mina siis Postimehest:


"Haridusminister Tõnis Lukas nimetas võimalike koolitulistajate leidmist õpetajate professionaalsuse küsimuseks. «Õpetajal oleks tarvis õpilasega vestelda. Kui on näha, et tendentsid jätkuvad, siis tuleks rääkida direktoriga,» lausus ta.

Samas ei saa tema sõnul seda probleemi vaid koolile lükata, seda mõjutab ka ühiskond üldiselt, nagu näiteks vägivaldsed arvutimängud. Kool aga saab aidata, et ükski õpilane ei tunneks end kõrvalejäetuna ja üksildasena."

Et siis õpetaja on see, kes peab ära tundma kõik kasvuraskustes valuleva inimese mõtted ja nende ohtlikkuse ja tõsiduse ning olema maandajaks, maailmademuutjaks kui ka direktori poole pöördujaks. Nii, räägib see õpetaja siis direktorile, et näed, on siukeste mõtetega noor meil koolis. Ahahh, ütleb direktor.

Ma ei tea, mismoodi need asjad käivad, aga ma arvan, et need ei käi miski sellise süsteemi järgi, et vestlus õpilasega on nagu kustutuskummiga vigade parandus. Ja et rääkimine direktoriga on probleemi lahendus.

Ma küll pole vaatamas käinud, aga kas seesama meie kodumaine film Klass ei lõppenud miski tulistamisega?

Film keelustada?


Mis ma nüüd öelda tahtsin?
Kui midagi juhtub, on alati vaja süüdlast.
Et kui on süüdlane määratud, on nagu probleem lahendatud.
Jah, süüdi on arvutimängud, õhtuti telekast tulevad märulid ja muud kolmandad isikud.
Meie pole süüdi.
Aga juhtumised juhtuvad.