esmaspäev, märts 26, 2007

Naeratusega

Ja jälle tuli Ta väikest kõrvalepõiget tehes oma teel mu juurest läbi.
Lihtsalt selleks, et mulle lilli tuua.
Et sulatada mu meeli oma päikselise naeratuse ja säravate silmadega.
Et minna edasi, samas üleni minusse jäädes.
Ja ma tunnen, et olen õnnelik.
Teadmata tulevast ja teades olnust.
Olen õnnelik.

Kommentaare ei ole: