Jälg metsas.Pirita messikeskuses.
Uksest sisse astudes ruuminurkades kuused.
Selge, jõulud tulekul, laksatas esmalt kõrvade vahele. Aga ei, siiski oli tegemist näituseeksponaatidega.
Mööda rohelist vaipa läbi suurest paviljonist, kus hunnikute kaupa metall-plast toole, infoboxe ja kõike neid maigutavaid inimesi.
Näituseni siis. Esimesel väraval saime märgid rinda ja teise juures meeldiva naisterahva vahendusel informatsiooni omanikuks. See oli ka kõige huvitavam punkt.
Edasi väravatest sisse-välja "varvastesse", "kanda" ja kekspaika.
Oli pärispuid ja libapuid, õpetlikku ja teavitavat teksti.
ühes otsas mõtelus, mis siis, kui metsa enam ei kasutaks ja teises, mis lihtsalt hoolimatu tarbimise korral. Keskpaik oli kuldne kesktee.
Selline üldinformatiivne meeldetuletus ja mõtteaine.
Ja küsitlus.
Näiteks:
EESTI METS KUULUB
* umbes 60 tuhandele metsaomanikule, sealhulgas riigile
* karudele ja huntidele
* metsas valitsevatele metshaldjatele
* valitsusele
Mina pakkusin kolme esimest :).
Igatahes sain vastuse, kuidas elustatelt puudelt aastarõngaid lugeda saab. (Puuritakse prooviklots, loomulikult!)
*
Türgi värvid ja lõimed.
Gönül Paksoy ajatu rõivadisain.Mikkeli muuseum Kadriorus.
Siin polnud ma enne käinud.
(Kas ma olen maininud, kui tore on ISIC olla?)
Suhteliselt hämar ruum, kuid millised tikandid, kangad, ehted!
Kudumid, Ottomani ajastu kangatükid, rahataskud, mütsid, padrunihülssidest kaelaehe, ja nukud. Iga viimne kui detail täiuslikkuseni õmmeldud, tikitud, sätitud, värvitud, kokkusulatatud, kokku sulatatud.
Jättis korraga iidse ja värske tunde.
Ning milline peen ilu!
Lisaks sai lahkudes kaasa kalendripiltidega kunstniku ehetest. Peen ja filigraanne töö. See kunst on lähedaltimetlemiseks, detailides.
*
Ülemisel korrusel maalid ja portselan.
Ka siin on vaatamiseks detailid ja peen töö.
Hiina portselan.
Ning eriti köitis mind üks õlimaal.
Tundmatu saksa kunstnik
William Hogarthi (1697-1764) järgi.
Südaöine keskustelu
18. saj lõpp
Ja see Hogarthi enese maal.
A Midnight Modern Conversation. William Hogarth (1697-1764). 1733.
Pilt
siit.
Ühiskonnakriitiline peegel neist kellaneljahetkedest, mis järgnevad vägevale Bacchuse-pidustustele.
Tundmatu kunstnik asendanud mehed naistega.
Mnjahh, üsna tõene.
