Räägivad

.

Kirjanike Majas esietendub 25. veebruaril Mati Undi lugu „Räägivad”, mille toovad lavale Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 24. lennu üliõpilased.

Otseses kõnes kirjutatud hämaravõitu (Undi lemmiktermin!) loos „Räägivad” (kirjutatud 1984) on tegelased direktori sekretär Eerika, kellel oli valus kogemus Taksojuhiga; Eerika Mees, kes otsustas olla mees; nende 13-aastane tütar Lola; Kassapidaja, kellel kurvad mälestused noortest teatrigeeniustest; Marju, kelle süütuse võttis formalistlik poeet Venemaalt; Katlakütja, kes harrastab parateadusi ning unistab Pamiirist; Direktor, kes loodab hoida asjad mõistlikkuse piirides; Varustaja, kes ei saa aru, miks armastusfilmid on noortele keelatud, aga sõjafilmid lubatud.

Tegelasi on veelgi: Koristaja, Asedirektor, Miilits ja keegi Tundmatu, kes püüab hämaravõitu loosse selgust tuua.

Mati Unt kirjutas oma romaanides ja jutustustes aina samadest asjadest ning samadest tegelastest, kuigi teisenevates situatsioonides ja teiste nimede all.

Tüki on lavastanud Ingo Normet.

(Pilet 60.- peaks taskukohane olema, ka koht on huvitavalt valitud.)

Pilte.

Esietendus. Vahva tükk!
Noored näitlejahakatised.
Mängu ma ei kritiseeri ega kommenteeri - mis mina näitlemisest tean, et otsustada võiks?
Mulje jäi igatahes toonust tõstev ja helge.
Lugu ise.
Inimesed. Mis nendega juhtub ja kuidas, palju, kellele ja kas üldse sellest räägib.
Mis on sõnade, lugude taga.
Kurvad, inimese üksikud, eneses vangisolemise jutud.
Ja humoorikad märkused, mis naerma ajavad.
Jutud, mis muunduvad, mis teevad peatuvast taksost loo vägistamise ja mõrvani.
Väiksed ajakohased äratundmised (ajastu maitse tuli suhu).

Ja siis, poole teksti pealt, läks vool ära.
Rääkija jätkas rääkimist, vaiksed tegelased sibasid ukse taha ja tõmbasid akendelt katteid ära. Tubli mingi aeg toimus etendus tänavavalguse kumas.
Kuni taas saabus valgus!

Elurõõmu ja lustiga tehtud mõtlik, samas koomiline tükk.
Soovitan.