"Aastal 342 e.Kr. kutsus makedoonia kuningas Philippos Aristotelese oma õukonda, et ta võtaks oma hoolde Aleksandri kasvatuse. Kui Aristoteles saabus, oli Aleksander metsik kolmeteistkümneaastane nooruk. Ta oli kirgliku iseloomuga, langetõbine ja peaaegu joodik. Ta ajaviiteks oli taltsutada hobuseid, keda teised ei suutnud taltsutada. Filosoofi katsed jahutada selle pulbitseva vulkaani tuld ei õnnestunud. Õpilases ja õpetajas näeme kaht makedoonlast, kes püüdsid ühtlustada kaht kaootilist maailma, üks poliitilisel, teine filosoofilisel alal."
Teodor Künnapas. Suured mõtlejad. Lund 1966.
Pilt.
13 aastane langetõbine peaaegu joodik, kes oma tegudes taltsutamatu.
Ei kõla just eeskujuna?
Või siis pigem just, et hoolimata algkapitalist sai siiski võimsaks, väga võimsaks.
Pole ju mõtet üle kanda praegusesse aega, mil... on teine aeg ja arusaamad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar