Hispaania. Nii ja naa. 2

*
Töö- ja puhkelaager

Töö

Ajame vaikselt juured alla ja järgmine nädal teeme tööd ja naudme muid väärtusi.
Hommikul kireb kukk Jordie ja magab ise edasi. Esimene ärkaja läheb laseb kanad välja. Kanakari on vabapidamisel ja õnnelik ja muneja ja üldse saab enesega ise hakkama.

Süüa peavad nad ise enesele noka vahele saama. Lisatoitu antakse õhtul kuue paiku, millise aja lähenedes koonduvad sulelised sappa igale vähegi liigutavale inimisendile, lootuses kõht vaevata täis pugida.

See on naljakas vaatepilt.

Maja Tegija on taks Luna.

Peletab metssigu, valvab maja ja on muidu üübernummi.

Ja väga õnneliku olemisega.

Üks osa põllumaast maja ümber, millest peab saama kõrgpeenrad.
Tegu on lihtne - ülesküntud põllamaal kõblaga raiuda kiht pehmemaks ja see siis labidaga paremale või vasakule loopida.

Tähtsaim tööriist majas on Kõbel!

Majas on ökoiste ehk -kemps, kuid vana traditsiooni kohaselt tundub haisuvabam nii nagu ikka - hommikul ja vajadusel kõblaga põllale. Kanad ja Luna on uudishimulikud, kuid mitte liialt. Nädala jooksul saan omasse nurka seitse hauakest-kuhjakest. Elu on selline.

Vesi on kanistrites. Kuni saabub puurkaevu pump, mis maast vett üles tarima hakkab. Seni on allikas lähimas külas.

Köögis on gaasipliit, maja katusel päikesepaneelid ja interneti püüab kinni suur "taldrik" maja taga.

Tööd on võimalik teha hommikul ja õhtul. Lõuna ajal on mõneks tunniks sügav siesta - suletakse asutused ja poed, kõik tõmbuvad varju ja naudivad puhkust. 

Valmis peenrad. Pärast vahede kaevamist lõikasime pikadest metallvarrastest parajad jupid, lasime teravad nurgad maha ja lõime maase. Nende ja peenra vahele said plaadid, mis takistavad peenral ära jooksmast. Tükk tööd, pole siin midagi, et labidas maasse ja peenar valmis! Põhk peal hoiab pinnast kuivamast.

Järgmiseks ettevõtmiseks oli istikute kaitsmine loomade ja muude õuduste eest.

Puhkepäevadel möödusid maja eest teel jalgratturid.

 Ja mootorratturid. Ja jutud õnnelikest munadest levisid ja juba võõradki tulid neid ostma ja ettegi tellima.
Kanad tegid oma tööd samuti hoolsasti.

Basseini veekindlaks värvimas.

Algul silmale märkamatu, tuli välja, et põlla peal oliivipuude ja uute istikute vahel on maha pandud 300 viinamarjataime. Ja need kõik tuli võrgutada. Ja mitte lihtsalt kott pähe, vaid iga taime ümbert kõigepealt kõbeliga maa pehmeks, siis süvendik kaevata, bambusvarreke toeks, võrk taime ümber, kinnitada kahest kohast ja taas pinnas juurele tagasi kraapida.
Osadel istikutest polnud veel lehtigi küljes.

Aga ära tegime!
Nüüd jäi oodata vaid vihma (mis saabus nädalajagu pele meie lahkumist).
Prognoos vihmaks on ettearvamatu. Märtsisajule võib järgneda järgmine sabin ka alles oktoobris...

*