Räägime Gertrudist,

.
sellest Nivelle omast.
Pilt.

Püha Gertrud

Nivelle'i püha Gertrud (626-659), neitsi, benediktiini kloostri abtiss. Sai esmalt tuntuks palverändurite abistamisega, sh abistas rahaga kaht iiri munka, et need saaksid ehitada Nivelle'i kloostri. Ehitas oma päranduse eest elu jooksul arvukalt kirikuid, kloostreid ja hospitale. Ta on mitmete Madalmaade linnade, samuti reisijate patroon, võitleb hiirte ja rottide vastu ning soosib kasse. Võitleb palavikuga.
Tuntud legendi kohaselt saatis ta kord meremehi pikale reisile, lubades, et neile ei sünni teel midagi kurja. Ookeanil ründas laeva äkitselt suur merekoletis, kes kadus, kui hädalised hüüdsid püha Gertrudi appi. Selle sündmuse mälestuseks oli keskajal levinud tava enne teele asumist nn "Sinte Geerts Minnet" või "Gertrudenmintet" juua.


See pühak, kelle atribuudiks piltidel rott või hiir, paelus mu tähelepanu Niguliste kirik-muuseumis asetseva Maarja altari pildil.
Õigemini siis mitte tema, vaid see rott ta jalge ees.

Pildilt paistab sabaga must mütakas.

Nagu esimesel pildil on näha rotte sibamas mööda Gertrudi nunnarüüd, nii ka Maarja altaril, seekord küll jalge ees.

Just hilisel keskajal hakati Gertrudile omistama võimeid eemale tõrjuda närilisi, kielledes nähti kogu Euroopat pidevalt laastavate epideemiate tegelikke põhjustajaid. Niisamuti peeti Püha Gertrudi hospitalihaigete kaitsepühakuks, kellelt palves paluti "head" surma.

Eesti rahvakalendris on pühaku surmapäev, 17.märts, käädripäevana tuntud.

Gertrudi elust lähemalt saab uurida netiavarustest. Näiteks see.

Et keskajal aga hirm katku- ja muusurma ees suur oli näitab ka see, et 1481.a. Mustpeade vennaskonna poolt tellitud ja Püha Lucia legengi meistri poolt Brügges valminud teosel on lisaks Gertrudile ka veel Assiisi Frantsiscus. Framtsiskaanid ju ka teada-tuntud haigete, eriti katkuhaigete põetajad.