Kui kiire on möödas, on hetk enese jaoks. Olgugi varastatud unelt.
Kui teha ei suuda, see aeg on möödas. Ja uinuda pole veel mahti.
Sündis inime. Äsja, täna õhtul. Veel üks pisike poisslaps veresugulane. Rõõm. Siiras rõõm. Neljas kord au tädiks saada.
Mitte, et ma eriti lähedalt ja tihedalt suhtleks oma sugulastega, aga ma tean, et me oleme. Lähiringkond küll. Ja see on hea. Me oleme olemas. Üksteisel. Kindlalt.
Aga teised asjad on need, mis nõudlikult paberitelt vastu vaatavad ja nõuavad: tegele minuga!
Jah, kell tiksub. "..öö on küll pikk, kuid nii kiirelt käib kell.." Ja konsentreeritus on liiga teises kanalis, et vajalikku vesiratast uljalt tööle panna.
Lühidalt, ühest küljest on käes täieõiguslik panic time, teisest küljest olen rahul ja õnnelik.
Jajah, bipolaarsus ruulib ja vabandage mu tundepursked ja jaburad segased vabandused.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Palju õnne, tädike!!!!
Postita kommentaar