Linnud. Kolmas katse.

'
Nagu neli nädalat tagasi, nagu kaks nädalat tagasi, nii ka täna.
Ikka Matsallu, lindude rännet tabama.
Seekord siis siht loojakuks jõuda.

Hilislõunal kodunt lahkudes varitses kõrvalmaja ees keegi erakonnajopes tegelane.
Üritasin teisale vaadates kaarega mööda hiilida, kuid jäin vahele.
Energiline naishääl tervitas ja kutsus kinno.
Vaatasin, suhtlesin.
Operetiprimadonna ise!
Et erakond teeb tasuta kino välja ja tore-tore.
No kinokutse võtsin vastu.
Siis, sujuvalt nagu müügimees ikka, sikutas daam kotist välja paki visiitkaartidega, et valimind.
Ütlesin ausalt, et pole tallinlane.
Kust siis?
No vata sealtkandist.
No keegi seal meie erakonda ikka esindab, vali aga tema ja teeme teise erakonna juhile ära!
Mühatasin miskit.
Aga kinno tulge ikka!
No tulen-tulen.
(Tulen ma jee, ma seda filmi ju näinud juba!)
On ikka koera amet see tänaval enese müümine...

Teel Matsallu, Topu sadamasse, oli vaid üks põld hanesid täis.
Teine karjamaa oli kitsi täis.
Kes uudishimulikult pildistajate suunas tulema hakkasid.
Teisest aasa servast kostus äkki iseloomulik vile. Vilistajat silm ei seletanud, kuid kitsed üksmeelselt vile suunas sebima hakkasid.
Treenitud loomad :)

Topu sadamas olid purjelaudurid vees solberdamas.
Külm vaatepilt.
Kuna linde ei paistnud kuskilt, läksime teisale. Puise tippu.
Poole tee peal hakkas tuttav tunduma.
Sama kant, kus paar nädalat tagasi jalutatud sai.
Mereäär on tarastatud ja erastatud.
Meri aga.. nagu tema on.

Tee ääres nüüd kuid oli näha ka linde.
Hanesid, parte, väiksemaid isendeid.
Kannatlikuna oodates nad tulid.


Metsa tagant merele.
Vihma sadas ja taevas oli hall, nähtavus lühike.
Siiski seletas silm taamal veel mitut suurt kihavat parve. Kõrv hääli tabas.
Mere kohal toimus taevane vaatemäng valguse ja pilvisusega.


Linnud on nüüd tabatud, sel aastal enam linnuretke ei tule.