Suur Suvi, rattaga.

'
Suvi on kontides, rahutus hinges.
Ärkasin 04.30
Poolt tundi hiljem olin teel, seljakotti visatud pläsku, fotikas ja vihmakeep.
Tänavad ei olnudki nii väljasurnud, nagu arvasin - laulupeolised ja muiduliikujad.
Valge on vist öö läbi, kuid päike alles ronis kõrgemale tasapisi.

Piki Pärnu maanteed Männiku suunas ja muudkui edasi.
Kuskil näitas kaart tee ääres, et läbi Eesti läheb suisa Roheline tee, looduskaunis ja ajaloolisi märgistusi täis.
Minu esmane siht oli Sakust läbi Üksnurmele.

Saku mõisa juures oli tiik, politseiauto, paar varajast kalameest ning miski masin.
Kes teab, mis sellisega tehakse?

Sakut läbis mõnus rattatee, mis aga lõppes täpselt nii, nagu enamus neist lõppeb.
Jah, see pole veel kõige hullem ja äkilisem mugavuste lõpp, mida kohanud olen.
Kuid tänu puhkepäevasele ja varajasele ajale polnud liiklus ka sõiduteel tihe.

Üksnurme mõisa juures oli teadetetahvel.
Edasi ei olnud hulk maad mitte mingit märget, et õigel teel olen.
Tavaline metsatee.
Siis siiski suunas üks viit õppeplatsile. Mida seal õpiti, pole aimugi.
Platsil aga sai suuna järgmisest viidast ka minu arvatav tee.
Vahepealne puhkeplats.
varjualune, lõkkekoht, jõgi, Oled-Siin-tahvlike kaardiga.
Ja jõe ääres miski mõistetamatu agregaat.
Et nagu trepp jõkke, kuid kust trepile pääseb?

Jalad said kastemärjaks, sest otsustasin edasi minna mööda jalgrada, ratas käekõrval.
Pistut edasi oli vana veskikoht.
Ja kõrkjatest metsaonn.
Selline pisine, napilt kahe inimese möödus.

Edasi karjamaade vahele.
Ühest märjemast kohast palgist sillakese minnes keris end suht jalge ees päikse käest peesitamast palgi alla siuke kobedamat mõõtu rästik.
Kuna palk kitsas ja ma ratast ees lükkasin sealt üle, siis komistamist hoidis ära vaid tedmine, et palgi all ihub hammast mürkmadu :P
Kuskil väljade vahel ümber järjekordse käänaku saabudes oli järgmine lõkkekoht. Vigvamiga ja puha.
Suht vihmakindel ja avar varjupaik.

Ja nii, sujuvalt, olingi ma jõudnud kuhugi, kust õpperada tagasi algusesse keeras.
Aru ma ei saa, mis sunnib tegema selliseid asju?
Üldse polnud lihtne kirja ja kaarti ugeda.
No milleks???

Kuna kaardil erilisi uusi vaatamisväärsusi ei paistnud, keerasin teele saadel vist veidi valesti ja leidsin end otsapidi kuskil Kiisa kandis.
Kell oli miski 8-9.
Kiiret mul polnud ja nii tsekkasin, kas mõned sõbrad Eestimaal on olemas, kui saabuma peaksin.
Mõni oli.
Keerasin siis Kernu peale, sealt edasi... kui ma isegi täpselt teaks.
Moskvas 1990 väljaantud kaart ei sisaldanud mõndagi praegust kohta.
Aga umbes hakkasin uhama.
Suure suunaviida juhistel teelt keerates leidsin väga metsistunud mälestuskivi Theodor Altrmanni sünnipaigas Visja kõrtsi asukohal.

Tuhala kandis oli pääle kiriku tee ääres üks majake, mis meenutas väga kunagisi õpilasmaleva pesitsuspaiku oma olemuselt.
Selline segasummasuvila laadne asupaik.

Nõiakaevu vastas olid jaanalinnud ja muud koduloomad.

Olles ära näinud jänese, rästiku, jaanalinnu ja muu floora ja fauna, mida juulikuine isamaa vaatamiseks laiali puistab, jõudsin Lahkesse Majja.
Sõidukilomeetreid läbitud 80.
Tore ja mõnus hommikupoolik igatahes :)