Paldiski ja kartulitrükk

'
Et siis taas nädalalõpp ja rahutus kontides.
Paldiskil on Päev.
Omad selle raames kartulitrükipikniku korraldasid säälsamas.
Pilk kaardile ja teine google teekonnaplaneerijasse.
Läbi Keila 50 kilti - paras viluga visata!
Magamiskott kilekotti ja pakiraamile, paar vajalikku asja rattakotti. Ühest kotist piisab. Ilmapetteks varusärk ja -sokid. Läbimärjana öö läbi kükitada ei tundunud meeldiv perspektiiv.
Fotikas ja taskunuga.
Kesklinnast Haaberstisse.
Harku järve juures panin selga turvavesti. Sõiduteel puudus igasugune äär, mis enamasti ikka varuks jäetakse punktiirjoone (kuidas-iganes-seda-nimetatakse) taha.
Ja autosid ikka sõitis
Enamus õnneks ikka ohutundest väikse varuga ratturi suhtes.
Tasapisi, mõnede jalasirutustega Keilani välja.
Tee peal kõht ülespidi madu.
Pidasin kinni, et mis tõug seekord?
Ja et miks ta peaks koolema autorataste lõmastusest.
Lähemale minnes hakkas madu saba liputama.
Seega otsisin oksakese teeveerest - pole mõistlik elusat madu jalaga torkima minna.
Meenus miski vanarahvatarkus, et kui madu peast lahti pole kaksatud, siis on ohtlik veel tükk aega.
Pühkisin tüübi teeveerde.
Nastik, ilus loom.
Mõtlesin, et valaks ta ka veega üle, et teine nii tolmune.
Kuid siis jälle, et vähe vaene vingerjas veel kannatanud või?

Sõita on tore.
Ja teate, sõbrad. Eestimaa on üks ilus koht ja ilus maa.
Ikkagi oma ja harjunud.
Olgugi halli taevaga ja vihmaootel.
Silmanurgast merd ja teisel puid, igatsorti põllad vahepeal.

Miski kümme kilti enne Paldiskit, kui olin teelt kõrvale keeranud midagi uudistama, möödus paaaaalju mootorratturhiiri.
Meenus, et Paldiskis ka nende kokkusaamine olla.
Veidi enne linna oli suuuur plats, täis autosid. Kohe triiki täis.
Hiljem, linnas ringi liikudes oli neid tuhandete autodega platse rohkemgi.
Palju, palju autosid sadamas.

Linn ise on selline... väikse hõnguga ja parajalt sürr.
Väike õhtuidüll.

Viiekordsete elumajade vahel pesitseb väike palvemajake, uksel käsitsi kirjutatud venekeelne sildike teavitamaks teenistusaegu.
Pakettaknad ja vana lagund betoonist poollagund trepikene.

Laada juures oli avatud teine, endine klubihoone arvatavasti.
Ukse vahelt sisse piiludes kitsuke ruum tüüpiliste klubitoolidega. Teate ju need klappidega, 4-6 kõrvutikinnitatut.
Küsisin, misvärk siin toimub?
Seintel stendid, paberitel nende küljes Piibli tsitaadid.
Kaks memmekest ja arvata pastorilaadne meesolevus.
Vene keeli ikka kõik.
Et mida soovin? Oma elu muuta või etc.
Ütlevad, et üürivad ruume, kuid paha aura. Kõrval samas majas riietemüügiga tegeletakse. Aga eks ma ju tea, mis Jeesus kauplejatega pühakojas tegi.
Eksole.
Igatahes saavad nad usu, Jumala ja kindlasti veel miski tegurite abiga kuskil kohevarsti uued ruumid.
Mingu neil hästi!

Laat ise kõrval platsikesel.
Üle platsi kõlab muusika.
Pakkuge, miskeelne?
Müüakse ninni-nänni, süüa ja riideid, punutisi ja midaiganes.
Silma jääb välikäimla.
Praktiliselt endiselt käru peal.
Milleks maha tõsta, kui õhtul jälle ära viima peab?

Loomuliku mõnususega ronivad enne silma kleepunud roosa rolleri selga memm ja lapsuke.
Rahulikult ja väärikalt kulgevad plärinaga oma suunas.

Põhiürituste platsi poole suundudes märkas silm huvitavaid peakatteid mälestusmärgi juures.
Salavat Julajev. Mäletate, jah?
Igatahes selgusid esindajad baškiirideks.
Kogunemise põhjust ei suutnud välja kuulata.

Õhtul esines platsil Anne Veski.
Terve linn oli elevil.
Söögikoha tädike lausa pakatas ootusest.
Söök oli kesine.
Kaasasolnud koer juhatati sisse tagauksest tahakambrisse, et "teisi ei segaks".
Söögikohas polnud ega ilmunud meie sealoldud ajal kedagi peale personali.
"Siin linnas on kaks söögikohta. Üks on bordell ja teine on narkourgas," juhatasid Paldiski Tuntud Blogijad, kes mõlemas esinduses läbi astusid piknikult.
Valisime bordelli.
Õhtul ka teisest läbi jalutades ei saanud oma valikus kahelda - söök ei paistnud sealgi parem.
Lõppeks tellisime kaasa 3 Peetri pizzat ja ei pidanud pettuma.
Kaardimaksed on vist vaid kahes kohalikus poes, mujal kehtib ainult sularaha.

Kuid Muula mägedes, kunagises Peetri merekindlus-rajatises, trükiti kartulitega.
Generaator mürises veidi eemal, tootes voolu suurtesse kõlakastidesse, kus huvitavat muusikat tuli.
Rahvas istus vihmatibu eest varju all ja kujundas kartulipoolikuid, et siis neid värviga kattes ja vastu paberit surudes... milleksiganes lugeda.

Iga uus (unustet vana) vajab mõistuse piires järgiproovimist.
Nii paningi saabununa ratta üleslöödud telgi taha ning potsatasin kartulit vormima.
Päris mõnus tegevus.
Minu valminud kunztiteos:

... ning selleks tarvitusel olnud trükikartulid:

Õhtul, kui hämaraks kiskus, läksime Pakri poolsaare tippu avastama.
Murdunud pank, päikeseloojang ja tuulepark.

Kuskil ühe-autorajal edasi tuterdades oli maja.
Kelle? Loe maja pealt :)
Paldiski huumor?

Kohaletulnud mahutusid telkidesse.
Saabus öö taamalt kostva tantsumuusika saatel.

Hommik oli hommik.
Vaikselt end kokku pakkides ajasin pooled magajad üles ja lasin siis nagu õige mees kunagi jalga.
Ilm kandis.
Varuvariant eriti sandi ilma puhul oli rongiga koju tagasi.
Tasapisi tagasisuunas.
Mingi sildi juures otsus, et igav on korrata tuldud teid, ning keerasin Laulasmaale, mere poole.
Edasi pikki mereäärt.
Laulasmaa, Keila-Joa, Türisalu.
Aega on, seega sagedased kõrvalepõiked, kuhu vaid silma ja hing sunnib.
Türisalu pangal oli enamasti katkematu madal piirdepalk sõidutee ja pangaääre vahel, välja arvatud see kõige avaram koht...

Murastest tekkis eiteakust rattatee.
Täitsa mõnus, selline eraldi teekene.
Rulluisutajad, jalutajad ja ratturid.
Üksikud.
Vahetasin kohe oma turvavesti tavalise vastu.
Ja siis.

Teate, armsad kesiganes neid rattateid teevad.
NII ei tehta!
Tuhisen mööda ilusat eraldi rattateed alla Tabasalu mäest, rattal miski 45 km/h rauas...
ja siis tuleb käänaku tagant miski 10 meetrise vahemaaga silt "Rattatee lõpp" ja selle taga otse mõnus kraav.
Paremale kiskudes oled risti sõiduteel ja vasakule tõmmates laskud miskisse määratlematusse suvilavahe-jäätmaale.
See on päris mõnus laskumine.
Aga.
Teeme nii, et niimoodi ei tee, eksole?

Selle hirmsa elamuse elusana üle elanud ketrasin vaikselt kord rattateel, kord teeservas (kuidas rattateed parasjagu jagus) linna poole.
Teeserva jäi selline elukas.
Kitsetall, eksole :P
Vale puha, lihtsalt puu. Oks, känd, tüvi, misiganes.

Minek 50, tulek miski 65 kilti.
Istmik rattasadulast valus ja elamusi silmini taas.
Külastage Paldiskit!
Jah, ja trükkige kartuliga!