Lugupeetud magister

'
Lühidalt. Eilsest olen diplomeeritud magister.
*
Pikemalt.
Kui ma väga ei eksi, oli see just sel hommikul, kui rongis liikumist oodates ühe ajalehe kuulutusteküljel väikest teiste seas märkasin. Et magistriõpe, mille eelduseks vaid eelnev bakalaurus või sellega võrdne.
Minul oli sellega võrdne.
Igatahes ei suutnud ei see reis ega järgnevad juhtumised mu kõrvade vahelt üha süvenevat otsust enam välja uhuda.
Viisin paberid sisse, sain ka ise sisse ja 2 aastat hiljem on see nüüd siis käes.
Kas hakkan pikemalt heietama, mis nende kahe aasta sisse jäi?
Jätkuv tunne, et pidevalt on vaja midagi teha lisaks muule, miski töö kirjutada või eksamiks õppida või... Kaugõppe eelised - pole sesse vaid teema lõppedes töö ja hinne, ja nii jooksvalt.
(Kuid arvestades seika, et viimased .. eee.. umbes praeguseks kokku 8 aastat järjest nii on olnud, võib see juba ka harjumus olla :P)
Ülimeeldiv ning huvitav seltskond ja meelerahu pakkuv kool.
Kordagi ei tulnud mõtet, et lööks käega või et milleks see kõik?
Sest elus esimest korda (ok, teist, esimene üritus ses koolis jäi pooleli) tundsin, et teen seda iseenese jaoks, teen seda, mis mulle meeldib. Õpingute osas siis.
Sest ma saan ja võin.
Mis see sulle annab? Mis sa selle teadmise ja diplomiga nüüd peale hakkad? Mis sa sest kasu saad?
Ma ei oska vastata. Muud, kui et see oli mulle ja minu jaoks. Ja sain ma palju. Enamat, kui kasu, mis meetriga ja kullaga mõõdetav.
Mis nüüd edasi?
Nüüd tahan puhata ja mängida :D
(Jaajaa, nii ütlesin ka kakspool aastat tagasi kõrgkooli lõpetades... niikauaks seda oligi.)
*
Nädal enne lõpueksamit (kogu kahe aasta jooksul õpitu peale sisuliselt, kirjalik, kohapeal) on mattunud halli uttu. Ma ei mäleta (aga mu mälu pole ka kiita ;)), et oleks kunagi (no tükil viimasel ajal) niipalju infot üritanud korraga ja süstemaatiliselt meelde jätta.
*
Pääle vimast ponnistust veel pea 4 päeva lõpptulemusi oodata, on lisapiin.
*
Ma mäletan üle pea 15 aasta jumalateenistuse korda ja sõnu ning käisin armulaual.
*
Laulsin elus esimest korda Gaudeamust. Akadeemiline tunne tuli kohe peale.
*
Mu elamine pole arvestanud pisiasjadega, mis juhtuvad, kui majapidamisse satuvad lisaks suurtele ka 4 väiksemat, sellised 1-13 (ok, ok, viimane oli juba täitsa suur, hoidis puhtust ja ajas mehejuttu).
Rotineiud ärevuses, siiski huvitunult ja positiivselt, teistpool puurivõret.
Aga äärmiselt meeldiv oli taas lähimugulasi näha :)
Jah, ja loomalikult pesakonnale vähemasti üheks õhtuks eeskujuks ja verstapostiks olla, mille poole püüelda vmt ;)














*
Kokkuvõtlikult ja dokumendi pealt veerides olen nüüd usuteaduse magister.
Ning (keerab lehte) mul on (tsiteerib) õigus töötada humanitaarteaduse magistrikraadi nõudvatel ametikohtadel, mis eeldavad head orienteerumist kristliku kultuurilooga seotud valdkondades.
Pakkumisi?

Mul hakkas nüüd puhkus.