Kohtumine vaikuse teel

'
Käisin eile Katariina kirikus üritusel.
Camildolased: fotonäitus, film ja kohtumine.

Reedel, 19. juunil - camaldolaste ordu asutaja Püha Romualduse (um. 951 Ravenna - 19. juuni 1027 Val di Castro) mälestuspäeval - kell 19.00 toimub Püha Katariina kirikus (sissepääs Katariina käik/Vene 12) kõigile huvilistele avatud sündmus „Kohtumine vaikuse teel”, kus on kavas:

* Isa Piotr Włodyga multimediaalne loeng „Camaldolased - inimesed, kes käivad mööda vaikimise teed” (60 min.)
* kohtumine näitusel eksponeeritavate fotode autori Norbert Roztockiga (30 min.)
* Maciej Starczewski dokumentaalfilm „Äravalitud koht” esitlus, mis käsitleb Krakowi lähedal asuva Bielany kloostri camaldolaste elu (20 min.)

Erakordne on, et kohtumisel viibib ka Bielany kloostri prior, isa Marek Szeliga. Tõlge poola keelest eesti keelde. Sissepääs tasuta.

Mis mul aga täna lisaks eilekuuldule äkilist avastamis- ja äratundmisrõõmu pakkus, oli seik, et vaadeldes wikipediat ja meenutades omaenese reisi eelmisel aastal samasse kanti, leidsin ühe foto, mis juba tagasiteel autost tehtud.
Tundub, et see seesama klooster, mis mu pilku püüdis, kuid millest seekord küll mööda sõitsime.


Väärikamad teist muidugi mäletavad dok.filmi "Suur vaikus".
See seesama, kuid seekord Poolas.

Püha Romualdus rajas camaldolaste ordu XI sajandi alguses Toscanas. Nime sai see ühe esimese kloostri asukoha Camaldoli e. Campus Maldoli järgi. Legendi järgi olevat esimeste eraklate tarvis annetanud maad keegi Maldolus, kes näinud visiooni valgeis rõivais taevasse tõusvatest munkadest. Poolas asutasid eremiitidest vennad oma esimese kloostri 1604 aastal, Krakówi lähistel Bielany “hõbedasel mäel”. See on üks kahest tänaseni tegutsevast camaldolaste kloostrist Poolas. (Teine on Konini lähistel Bieniszewis). Eremiidid elavad ühiste kloostrimüüride vahel, omaette majakestes, kogunedes kirikusse tunnipalvusteks, Roosipärja lugemiseks ja Pühale Missale. Omavahel ei kõnelda, suhtlemine välisilmaga on piiratud. Oma elukorralduses järgivad nad VI sajandil kirja pandud Püha Benedictuse reeglit.

***

“Selles kloostris on midagi, mis inimesi tugevasti ligi tõmbab - see on Jumala kohalolu eriline tunnetamine niisuguses eraklikus elus.
Sest ei tohi unustada, et eremiidiklooster on Jumala poolt väljavalitud koht, et Teda ülistada - Tema on iseenese jaoks selle paiga välja valinud ning tahtnud, et meie siin oleksime, Jumalat teeniksime ning siin Tema nimel maailma ilmlikke patte lunastaksime.
Ning kindlasti annab Tema oma kohalolekuga teile, kes te siia sellesse eremiidikloostrisse tulete, tunda, et see on väga eriline ning püha paik.
Mungaordu vaikus, vaikus, mis meid väga kiiresti pühadusse juhatab, suunab meid otsekohe justkui mingisse jumalikku atmosfääri, milles oleme kindlad, et mitte keegi ei saa meie jaoks seda vaikust häirida ega katkestada, ei tulda sisse meie kambrisse ega hakata kusagil karjuma, ei keerata taskuraadiot viimase peale põhja. See vaikus on justkui sisse salvitud kõigi nende palveist, kes siin enne meid on olnud.

Meie oleme siin nagu kõikide eest palvetamise spetsialistid…
Lihtsalt palvetame kõikide eest, sest niisugune on siin meie missioon ning ehk just seetõttu polegi me liiga tugevasti seotud kindlate isikute või kohtadega./—/

See kõik kulgeb justkui tehiskaaslase lend: kui satelliit maailmaruumi välja saadetakse, siis mõjub talle Maa külgetõmbejõud ainult teatud aja jooksul, aga hiljem lendab ta juba üles ning Maa ei tõmba teda enam enda poole tagasi. Niisamuti on ka vaimulikus elus - inimene leiab selles ilmas ainult mõneks ajaks mingi lohutuse, ent hiljem, mil ta juba kogeb, kui magus on Jumal, siis mõistab ta, et Jumal ongi tema õnn ning ei soovi enam mitte midagi enamat kui vaid seda, et kas viibida koos Temaga või surra võimalikult vara, et kohata Teda sealses elus.
Kogu minu siinne elu peaks olema palvetamine. Kogu elu peab olema palvetamine - mitte lihtsalt mingisugune üks palvetamisakt, mitte mingi üksainus vaga jumalakartlikkuse ilming, vaid terve elu lihtsalt peab mingil viisil justkui palvuseks muutuma. Alates sellest momendist hakkab meie elus kõik lihtsamaks minema. Minnes sellesse erakuelu rütmi sisse, hakkab inimene järk-järgult vabaks saama.”

(Katkendid Maciej Starczewski filmist “Äravalitud koht”).