kolmapäev, aprill 01, 2009

Aprillilõuna Pikakaril

.
See ei ole lumi.
See on päike!

Läheduses istus mutike, kes luges lehte. Muuli varjus polnud tuult ja päike soojendas mõnusasti. Saabus teine memm ja ulatas esimesele kilekoti.
Targad luiged olid end kenasti eputuma sättinud, niikaugele, kui vesi lubas.
Hakkas kilekotist siis ohtralt saia lindude poole sadama. Suured tükid.
Varsti solberdasid luiged saiameres.
Solberdasid ning rahumeelselt ja elegantselt üritasid kannikaid nokale vastuvõetavaks leotada.
Siis saabusid väikesed kajakad.
Hull kiuksumine ja mölin hakkas pihta.
Selmet rahulikult ligi ujuda ja kamakas kõhtu toimetada, ajasid nad üksteist suure kisaga saiakohast eemale. Ise ei saanud, aga teistele ka võimalust ei andnud.
Mõni julgem siiski sai lennult nätsaka nokka ning kugistas seda paaniliselt eemale lennates.
Et taas tagasi tulla ja kilama pista.

Kommentaare ei ole: