Aasta 92. Täis juhtumisi. Ja inimesi. Tallinnas, Tartus. Noored, avastajad. Lootjad. Kõik oli võimalik ja maailmavalu ja -võlu täitis pilgeni. Kooslaulmised, jutuajamised öised ja muu elu avastamine.
Ja siis läks igaüks oma rada.
Eile saime kokku. Selline naiste veiniõhtu. Inimesed on samad. Sama soojad ja omad. Endiste hüüdnimede kõla oli unustatud, kuid teisiti me üksteist ei nimetanudki ju. Natuke peediveini meenutusi kvaliteetveini manustades, suits pole enam populaarne, lapsed jooksevad-roomavad põrandal...
Jah, kes oleks võinud arvata, mis?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar