laupäev, august 05, 2006

*

Kui reied on väsinud armastamast
Nahk tuimunud silitustest
Huultest ma ei räägigi
Hing on endiselt tühi ja segaduses
Süda jõnksatab valede asjade peale
Ja keegi ei tule ega ütle, kuidas oleks õige
Ausus on keelatud enesegi ees
Auuuu, kus ma olen?
***
Lapsed tahavad suureks, suured lasteks. Kuskil seal vahepeal on õnnis õigeolemisehetk, aga see on nii intensiivne ja kantud niipaljust, et ka selle üle ei oska rõõmu tunda. Enamasti on miskit valesti: aeg, koht, inimesed, mõtted etc.
Paar korda on selline heaolu, et tahaks sel hetkel surra, sest hea oleks nii minna, õnnelikuna.

Krahvomaania on haigus.

Kommentaare ei ole: