Mahler, 7.

'
Üle jupi aja jälle kultuuriline üritus.
Mahleri 7. sümfoonia.
Esmakordselt Eestis, dirigent Arvo Volmer ja esitajaks ERSO.

Mahler jättis mulle sügava mulje juba siis.

Aasta oli 1905.
Muusika aga kui segu seitse.
Kord jookseb kõrvu Pink Floyd'i The Wall, siis miski muusikal, siis Prokofjevi "Petja ja hunt", siis jälle Hollywoodi filmide lüüriline soundtrack.
Miski hetk kõlab väga selgelt balalaika, kuid sarnast pilli silm (mis pole muidugi väga terav) laval ei seleta.

Keeled ja torud.
Algas, võttis, kandis ja viis.
Silmad kinni, pildid filmina jooksmas.
Mahler on teistsugune.


Väike näide: