7.jaanuar. Parvematk. Pirita.
Seoses hulluksläinud kliimaga on vesi jões kõrgem kui kevadel. Seega igati sobiv hetk.
Päästevestid selga. Saabunud seltskonna jaotamine juba ootavate täispuhutud parvede vahel.
Lühike instruktsioon.
Igamehele aer.
Igaühelt allkiri, et "olen tulnud retkele selge mõistusega, vabatahtlikult, maksan veel pealegi ja vastutan ise tagajärgede eest, kaasa arvatud vette kukkumine ja omaenese tervis" :)
8 meest-naist parveservale istuma ja parv kaldast lahti.
"Parem tõmbab natuke," oleme kenasti külg ees, "Hoia kinni!" ja plartsatame esimesse kärestikulisemasse kohta. Kuivusesüütus on läinud. Vesi loksub rõõmsast parvepõhjas saapa ümber ja teeb pesa püksisäärde.
"Väga hea, nüüd tõmbavad kõik, veel natuke, stopp!"
Tõstame aerud üles. Vaatame rõõmsalt, kuidas teised kaks paatkonda sama triki läbi teevad. Kadedusega tundub, et nemad jäid kuivemaks.
Vool kannab edasi. Ainus mure mitte liiga kalda lähedale sattuda (oksad!!!).
Vahepeal teeb jõgi käänud. "Parem edasi, vasak tagasi, kõik edasi, tugevalt edasi, stopp! Filigraanne!"
Ees paistab Iru hüdroelektrijaam. Ja kohalikuna tean, mis ootab veidi enne Peterburi silda. Me kõik parves teame, tegelikult. Kiired juhised, veidi adrenaliini, palju pritsivat vett ja, siuhhplärts, olemegi meetrisest (või kui kõrge see nüüd oligi) kosest alla sõitnud.
Tõmbame parve kalda ligi ja jääme teisi ootama - vaatama.
Ka teised parved tulevad ilma suuremate kaotusteta toime.
Ja siis päeva nael!
Lisaks kolmele parvele tuli jõele ka kajak.
Vapper mees hoidis aeru, vapper mees!
Üle veeserva kerkis kajakinina, siis mees, siis vajus kajaki nina otsejoones kosealusesse veekeerisesse ja sinna kogu see kupatus jäi.
Hetke pärast vilksatas vapra mehe punane kiiver.
Ja kadus taas veevahtu, jätte nähtavale vaid kajakipõhja.
Taas kerkis kiivrike ja keerles taas vahtu.
Veidi aja päralt tõusis vapper mees ilma kajakita püsti, tuikus nati, kukkus veelkord vette, ja püüdis siis kajakki ennast keerisest välja tõmmata.
See ei õnnestunud, vesi tõmbas ikka ja jälle kerge aluse oma neeldesse.
Meie parvkonna instruktor viskas kaldal seisvale kambaliikmele nööri, millega saaks kajaki välja tõmmata, korjasime möödahulpiva kajakiaeru, andsime vaprale mehele ja jätkasime ise veekonda.
Jõekallas oli nagu jõekaldad ikka, kord lauge, siis järsk, kord vähem tsivilisatsiooni väljaheiteid, kord rohkem. Irvitasime sildistatud piknikukohti ja saunakesi vee ääres. "ERAMAA" on näha vaid ülesvoolu tulijate hordidele, kõik allavoolulaskjad võivad rahus valgele sildipoolele parkida :)
Koprad. Korduvalt koprajälgi. Siis mitte käpakaid, vaid hambakaid ja muid tegevusejälgi. Kopraid on palju olnud. Kord on koprad pea poole puuni koore maha hekseldanud. Kuidas nad küll nii kõrgelt? Kikivarvukil? Sabaotsale toetudes?
"Pirita ladvakobras," teadis üks parvelviibijatest, nii on nähtamatu mutant ka nimetatud.
Nüüd sekka pisut veealuseid kive. Parv on vastupidav, katki ei lähe, küll aga võib natukeseks kinni jääda. Instruktori juhtimisel keerutame osavasti kui baleriinid koos vooluga ümber kivide ja julgustame teisi, kes küll kivide otsa, küll põõsastesse kinni jäävad. Vastutasuks rammivad teised meid natukene ja pritsivad aerudega vett krae vahele.
Ja siis, sa ilmaime, ilmub selja taga nähtavale ei keegi muu kui meie vapper kajakimees!
Oli lahtitulnud jubinad taaskinnitanud ja uhas nagu siuglev orav parvede vahel.
Vot on veel meha ilmas!
Looduspildikesed.
Kaldajärsakutele on asetatud lisaks muule prahile madratseid, aknaklaase koos raamidega ja terve auto. Väga turvaline koht parkimiseks, väga järsu kalda väga allotsas.
Elamurajoonid muutuvad üha kallimaks ja majad üha suuremaks ning... suuremaks.
Ja ilm, see jaanuarikuine, hakkab hämarduma.
Vahepeal saab teise parvega võidu liigutud (mis vahepeal nägi välja nii, et nemad triivisid vooluga ja meie, ninapidi nende sabas, aerutasime neid jõuliselt edasi lükates), kuid, nagu alguseski maha hõigatud, osavad, nagu me olime, finisheerusime esimestena siiski MEIE!!!
Olgu, olgu, polnud see ju võistlus.
Oli kaunis päev.
Riided sai kuivade vastu vahetatud, vette jäi kukkumata, aga kaunis sellest hoolimata!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar